Sydney 5-9 jan

Kolmas kord Sydneys.

Backpackeri otsimine osutus väga keeruliseks. Äärelinna YHA, kus oli enamik Berri inimesi, oli täis. Ülejäänud olid kõik ülehinnatud. Leidsime siiski ühe 23 taala öö eesti hosteli Kings Grossis, lähedal linnaliini rongipeatusele. Eks hostel oli hinnale vastav. Esialgu saime räpasesse ruumi, kus kamp poisse pidevalt suitsetas. Gaad. Ühe öö pidasin seal lahtise uksega vastu, teisel päeval saime ära vahetatud. Tunduvalt kenamasse ruumi. Näis, et toakaaslasteks on samuti tüdrukud. Järmisel hommikul nari ülemises voodis istuli tõustes märkasin, et üks alumise korruse tegelane sügas unepealt jalgevahet. Jäin sügavalt mõttesse – kas tõesti naisterahvas?!?! Unepealt?! Hõmmm, äkki on mees. Pikad juuksed... hõmmm, samas keha on suure kondiga ning tundub noor mees olevat. Oligi, nagu ka kõik teised tegelased meie toas. Aga sest polnud midagi. Tuba endiselt korralik.:)

Esimesel päeval, kui olime kotid nurka visanud, saime kokku ühe Berrist tuttava Pratsuse tüdruku Gaelle’iga. Käisime väiksematel rannaribadel. Ilus, ilusad vaated Sydney Ooperile ning Sillale.

Järgmisel päeval saime Berri tuttava Koreast pärit Kim’iga kokku. Käisime kalaturul taaskord lõunatamas. Ma võtsin jällegi väiksed kaheksajalad:) nämma.

Kolmanda päeva vedelesime niisama, ehk käisime linnapeal asjatamas ning saime kokku Berri tuttava Jaapanlase Jo’ga :). Hyde Parkis vajusime kõik magama. Jo vaeseke, kes nüüd on agar õppur, ootas oma raamatutega kuni meie ka üles ärkasime. Meil oli ikka väss sees peale kõiki neid kõndimisi. Ega me linnas ka väga transporti raha kokkuhoiu mõttes kasutada tahtnud.

Neljandal ehk 8 jaanuaril hommiku poole pidime kokku saama Gaelle’ga Bondi rannas ning hiljem Ooper!!! Tüdruk taaskord kõnedele ei vastanud, me otsustasime end randa sättida. Tahtsin muidu surfama minna, kuid kahjuks päevad ei sobinud. Kuid randa jõudsime helistas Gaelle meile. Nad olid mõned rannad edasi sõbra juures korteris (ööbisid seal, paari päeva pärast koju minek). Rannad on omavahel jalgteega mereäärtmööda ühendatud ning igaüks saab nautida kauneid merevaateid. Otsustasimegi sinna jalutada. Kokku võttis see meil aega 2h, ilma pausideta. Kord, kui ma üritasin kõrgustesse minevaid treppe vältida, sest peale Sinimägesid oli mul natuke siiber nendest, ning otsustasin rannaäärest mööda kive minna, saime taaskord kivi-mägironimist teha. Asi läks ainult hullemaks. Paar kohta olid väga keerulised. Ma natuke palvetasin, kui Chie plätedega mööda kive ukerdas, kus ruumi täpselt suurele varbale ning kahele sõrmele. Mul õnneks olid kinnised jalanõud. Kui välja arvata üks korralik marrastus mu sisejalal, mille ma enda lolluse tõttu sain, läks kõik ilusti. Aega ainult võttis :)

Rannad oli ilusad, tunduvalt privaatsemad kui Bondi ning paras väikeste lastega sulberdama minna. Mitte kõik muidugi, kuid ülerahvastatud Bondiga võrreldes tundusid kõik imelised lahesopid. Gaelle ning tema poisi Clement’iga sõime lõunat ning kuna ilm oli super sättisime end rannaliivale. Käisin ujumas. Pärast tagasi hostelisse, kiiruga soeng pähe ning kui küüned lakitud asusime jala ooperimajja. Jõudsime väikse higistamiseg õigeaegselt. Ooper oli mõnus, omaette elamus, kuid nüüd tahaks nt Viini ooperit võrdluseks proovida. Kuna oli Itaalia keeles ega siis väga aru saanud. Üks koht oli eriti „põnev“, kui kõik laval rohkem kui 5ks minuiks magama jäid. Kogu saal nokkis, mina eriti. Aga muidu jäin rahule :) Hea meel oli ka, et ma mingeid tobedaid summasid Ooperimaja sise-tuuri eest välja ei käinud. Seest täpselt sama ilus kui väljast lähedalt vaadates, ehk... kole.
9ndal pakkisime kimpsud kokku ning sättisime end teele Hunter Valleysse, kus lootsime miljoneid viinamarjakorjamisega kokku ajada :D:P