teisipäev, 14. aprill 2009

3 päeva Melbourne'is

Õigemini oli see küll 4 päeva, sest 31 märts saabusin ning 4 aprill vahetasin asukohta, aga praktiliselt ringi tuuritada oli 3 päeva.

Nagu öeldud, 31 märts saabusin Meli, panin kogu oma tavaari 10 taala eest pagasihoidu ning lippasin linna peale. Suurt teha ei jõudnud, sest kell 4 juba pidime Peteriga kokku saama. Peter on mu host, lahke noormees, kes lubas mul enda juures ööbida, et ma ei peaks hostlis raha kulutama. Peter oli tore, kui välja jätta see osa jutust nagu "mul on kõige kallima lukuga postkast ning ma elan väga heas rajoonis" (vaatamata sellele, et tal oli väga väike korter ning tema enda jutu järgi on teised elanikud enamsti nt indiast). No ja kui välja jätta see osa, et ta lubas mu ära tappa, kui peaksin päevaks akna lahti unustama, kui kedagi kodus ei ole, sest tal väga kallis tehnika seal. Peter ütles seda sellise häälega, et ma nägin järgmisel hommikul õudukat unes ning kõik need päevad, kui väljas olin, siis kogu aeg kontrollisin mõttes üle, kas ma akna ikka panin kinni. Aga kõik läks ilusti :)

Esimesel päeval jõudsin ära käia infokeskuses, turust mööda kõndida, sest see oli juba suletud ning tagasi rongijaama minna.

Teisel päeval käisin lihtsalt linna peal ringi. Õigemini külastasin parke, aga vahemaad läbisin jala. Jala on huvitavam, aga loomulikult võtab aega rohkem. Pargid, õigemini aiad, olid huvitavad ja ilusad. Nüüd ma juba tean, et park on austraaliamaal murulapp koos paari pingi ja puuga ning aed on huvitavate taimede, puudega murulapp :) Nö garden on ikka ilus küll. Sai kõvasti pilte tehtud.

Kolmandal päeval külastasin Melbourne'i akvaariumi. Esimest korda kasutasin oma Student-ID-kaarti ning sain pileti pea poole odavamalt, ehk siis 19,50ga, muidu on pilet 31.50. Selle raha eest jäin väga rahule. Pildistasin ja patseerisin seal pea terve päev ringi - raha makstud, ega siis raisku saa lasta! Pingviinid olid esimesed ning nende juures veetsin ma küll pea tund aega. Pildistasin ja filmisin jne. Raidest ja haidest ei saanud ka kuidagi eemaldatud :) Aga aega mul oli ja rahule jäin. Peale akvaariumi proovisin ära ka vaatamisväärsused trammiaknast, aga see oli ütlemata igav. Õhtul tormasin randa, mis minu elukohast väga kaugel ei olnud, aga olin ikkagi liiga hilja peale jäänud ning pilte teha ei saanud. Kahjuks. Aga mõnus oli ikkagi. Huvitaval kombel oli seal päris palju vene vanapaare, kes jalutasid, ajasid juttu. Nooremaid oli ka.

Neljandal päeval oli mul plaan Royal Gardens'isse minna. Plaan oli hea kuni hommikuni, mil avatasin, et vihma sadas. Ootasin, kuni vihm üle jäi ning asusin minekule. Peter küsis üle, et kas mul midagi vihma kaitseks ei ole. Loomulikult oli! Aga ma arvasin, et on väheke imelik, kui ma emme antud suure laigulise vihmakeebiga mööda linna ringi tatsan (vihmavarju jaok oli ilm liiga tuuline, mis on kaaa loomulikult kaasas ;)). Aga võtsin siiski keebi kaasa ning kui uksest välja sain, siis juba sadas. Vahet pole, Melis nagunii mind keegi ei tunne! :D Sandaalid võtsin ka jalast ära, sest muidu need lähevad väga libedaks ning ära ka ei kuiva järgmiseks päevaks ning siis jama kui palju. Sedasi ma siis tatsasin seal suure keebi ja paljajalu mööda Meli linna ringi. Ise olin väga rahul, sest vihma sadas kogu päeva (väikeste pausidega) ning päris kõvasti, aga mul oli muretu kuiv olla! Tähh emmele!!! xxx
Õhtul läksin uuesti randa, kuid jällegi oli tegelikult liiga hilja. Kuna rannas oli päris tugev tuul, siis vaatamata vihma puudumisele ajasin oma keebi selga, mis ühtlasi on ka tuulekindel, et seda kuivatada. Keep peab vett väga-väga hästi, kuid kahjuks kuivab väga aeglaselt. Ja sedasi niiskena keepi kotti panna.... ai-ai-ai. Mis mu vend selle peale ütleks! :P:D

Ja siis oligi mu aeg läbi. Õhtul pakkisin oma asjad, järgmine päev saime Kurumiga rongijaamas kokku ning suundusime teise rongiga tema õe juurde. Rongijaamast oli autoga veel päris pikk maa minna, aga täispõie kannatamine tasus end väga ära, sest koht oli väga ilus. Loomulikult majad ümberringi, aga maja oli suur, korralik ja ilus. Ning vaade oli ilus, mägedele koos allolevate linnatuledega. Ilus.... Ise muidugi sellise kallaku peale parkida ei tahaks, aga eks harjuksin sellegagi ära.

Melbour on ilus linn. Seal elaks küll. Inimesed on nagu ikka väga lahked, kui kaarti väga palju vahid, siis tulevad kohe küsima, kas sa tead, kus sa oled? Inimesed üldlaastud näevad välja tavalised. No ja loomulikult palju asiaate, indialasi jne :) Nad teavad mis on hea ;)

pühapäev, 12. aprill 2009

Lahkumine Echucast, viimane töö - viinamarjad!!! jeehuu.

Mina ja Kaori. Viimane õhtu Echucas.
Echuca rongijaamas.
Marko lahkumas Temise järel.
Temis Marko ees.
Rahuvsvaheline õhtusöök.
Kärbsed tööpõllul!!! Oooooo, missugune nauding... ooooooo. Põrgusse! :D
Viimane töö Echucas. Viinamarjade korjamine. Üheks päevaks seda oli. Kogemus siiski olemas.
Viinamarjakorje farmerid. Väga-väga lahked ozid.
Valmis viinamarjad.
Korjatud viinamarjad.

Lahkumine Echucast

Viimane õhtu Echucas kulus praktiliselt pakkimise peale. Kuna teadsin, et seljakotimatkale ma ei lähe, lihtsalt on vaja oma asjad Melbourne'i toimetada, siis ei visanud ma ära praktiliselt mitte midagi. Ainult mõned tõesti mõttetud riided ning 1l päiksekreemi, mida ma praktiliselt ei olnud kasutanudki. Asju oli palju ning kott sai peale 4h pakkimist ikkagi päris raske. Aga enese kiituseks võin öelda, et kõik asjad mahtusid ära ning seljakott sai päris hästi pakitud, nii et 24 kilo seljas ei tundunudki nii raske.

Peo jaoks ei olnud mul ei aega ega raha, nii et ma lahkusin suht vaikselt (mõned päevad enne mind lahkusid Temis ja Marko ning siis sai veidike eestlastega koos joodud). Viimasteks eestlasteks Echucas jäid Kaidi&Riho ning endine klassivend Gerto ja tema tüdruk Merili. Sellest oli muidugi kahju, aga tüüpiliselt minule, sai mul lihtsalt aeg otsa. Praktiseerisin uut pakkimisviisi, kus ma kõik asjad väga korralikult enne kokku rullisin või lappisin, pidi ruumi kokku hoidma. Seda, kas ma ka tegelikult ruumi kokku hoidsin, ei oska ma öelda.

Viimased kaks päeva tegid jaapanlased, eesotsas Kaoriga süüa. Kaori on õppinud kokk ning tema toidud viivad ikka keele alla küll. Vaatamata sellele, et tegemist on minu jaoks võõra maa toiduga, siis maitses kõik väga hästi.

Rong läks mul hommikul suht vara. Rongijaama talutasid mind Kaori ning Kota. Kota tassis mu läpaka kotti ning cool bagi. Ei saa mainimata jätta, et tüüp oli kokku varisemas kui rongijaama jõudsime. Ma ei tütleks, et need kotid nii rasked olid, aga tema kotikandmisviis oli lihtsalt väga eriline. Või olid kotid rasked... ei oska öelda, mina tassisin neid kotte koos oma 24kg-se seljakotiga ning võrreldes sellega ei olnud nendel väikestel kottidel häda midagi. Kokku kaaluvad kõik mu kotid kokku u 37 kg. Ruumi mul tglt on veel natuke :P Seljakoti taskud on tühjad :P :D Aga ma mõtlen, et peaks kuidagi ikkagi kaalu vähendama. Nillisin poes juba matkarätikut, mille võiks oma suure saunalina vastu välja vahetada. Ning paar väiksemat rätikut ka muretseda. See on ainuke asi, mille ma välja mõtlesin, eriti oma asjadest loobuda ei tahaks. Eks mul praegu oli kaasas ka sellseid asju nagu peaaegu täitsa täis õlipudel ning mingi 500g seepi... :D Aga no tõesti, kui ma lihtsalt pean oma kotiga ühest rongijaamast teise jalutama, siis miks ma peaksin selle pärast kõik oma maitseained ja pesuasjad ära viskama. Tööriietest rääkimata :D

Lahkumine iseenesest oli valutu. Tegelikult oli hea meel sealt minema saada. Simoniga rääkisin enne minekut veel, et kui tal midagi vahepeal tekib, siis võiks mulle helistada, vbl tulen tagasi. Sügaval südames teadsin, et ei tule, aga ma tahtsin mõelda, vbl tuleb Melis suur igatsus peale. Ei tulnud. Nii et ostsin rongipileti Brisbanesse ära. Ei taha sinna tagasi.