Brisbane ja Bundaberg

Hahahaaaa. Kõige ilusam asi Brisbanes oli see, kui me neljakesi (mina, Kurumi, Annela ja Marko) randa Surfers Paradise'i läksime :D Üheõnaga minu jaoks täiesti mõttetu linn. Ei pakkunud mingeid suuri emotsioone. Aga rand oli ääägeeee!!! :D (Rongil oli veel tee peal mingi jama, nii et me läksime sinna mingi 3h ja istusime 3x ümber). Loomulikult tekitasin vetelpäästjates elevust, aga ära ei uppunud, kuigi njah, kaugele ujusin ning korra laintes hulpides sattusin omadega ripile liiga lähedale. Aga mulle väga meeldis. Mingi kuri taim/elukas kõrvetas või mida iganes tegi, aga dušši alt läbi ning asi korras :D

Aga njah, Brisbane. Kui Melis kõigil seda sõna kuuldes silmad särama läksid, siis linna nähes ma neist küll aru ei saanud. Linn ise ei ole midagi erilist, linnas sees ei ole midagi teha. Poed pannakse ka nii pagana vara kinni. Selle koha pealt oli väike Echuca küll üle kõige - ööse 12ni olid mõlemad toidupoed lahti! Siin pandi hiljemalt 9st kinni ning pühade aeg loomulikult ei tehtud üldse lahti. Ja mina sattusin sinna reedel, Suurel Reedel ning õhtul otsustasin poodi söögi järgi minna, pärast seda, kui just olin linnast tagasi tulnud. Oi küll ma olin tige, kui avastasin, et kuskilt süüa ei saa. Roomates otsisin Maci:D Õnneks leidsin "Hungry Jack'i", see poole parem kui Mac :D

Brisbane's proovisin kontoritööd saada - ei õnnestunud. Läksin ukselt-uksele elektrit müüma :D Hahaaa Õnneks olid seal ka Annela ja Marko. Annela müüs päris hästi. Mina olin muidugi sitt, mis sitt. Päris palju mõjutas minu kehva "karjääri" ka see, et meid koolitati olema kuri. St pead olema hästi jäme, käratad inimesele peale "too oma elektri arve!" (seda oli selleks vaja, et näidata, kui üle nad maksavad). Aga mina oma blondi peaga nüüd küll kuri välja ei näe, no ja ma ei julenud siis naeratada ega midagi. 2x olid mul head päevad - siis kui ma olin mina ise ning mul oli hästi hea tuju. Ükspäev oli kohe eriti hea päev, see oli siis, kui mulle ühest teisest kohast helistati, et tule homme intervjuule. Oi, ma olin niiii õnnelik, keksisin ringi ja särasin seal ning tegin müüke :D Aga seda teist kohta ma ikkagi ei saanud :S Väga kahju. 30 taala tunnis jäi saamata :D Pole hullu, nad kasutavad projektihaldamisproget "Primavera", millest mina midagi enne kuulnud polnud (kui sõnumi sain, siis arvasin, et tädi pakub mulle mingit tantsija tööd - "primavera" kõlas täpselt sellisena mulle :D), aga ma ütlesin, et olen seda kasutanud :P Peale seda muidugi, kui ma olin päev otsa inimeste uksi kulutanud ning lõpuks välja mõtlesin, et PRIMAVERA oli sõnumis suurte tähtedega ning vbl on see arvutiproge. Õhtul netist sain sellele kinnitust :D

Aga tglt oli see tore töökogemus, see ukselt-uksele müümine. 2 nädalat ma seda tegin. Lõpp oli hea:D Siis mul oli hea tuju - viimased päevad. Kõige hullemad olid tegelikult hommikud - see, kuidas sulle ülevalt ikka ajusid nussiti "laulame nüüd kõik koos - me teeme täna 200". Ning siis onu seletas, et koju võite jääda ainult siis, kui suremas olete ning siis peate ka arstitõendi tooma (fakk, ise maksavad tükitöö pealt!). No ja siis ronisid need haiged tööle ning mina sain endale mingi rõveda nohu-köha. Nüüd võtan antibiotsi. Toredad inimesed olid toredad, vahel pakkusid õlut ja tegid nalja. Esimesel päeval oli üks tüüp eriti tore. Ta ütles nii ilusti, et ta ei tea oma elektrist midagi ja ta lihtsalt ei taha vahetada ning naeratas nii ilusti (mu muidugi püüdsin õpetuse järgi kuri olla, aga ei pidanud vastu ja naeratasin). No ja muidugi ma ütlesin "okay". Selle peale tüüp küsis, kas ma äkki tahaks mahla või midagi, ei taht aga ülesin jaaa. Ja onu tuli tagasi mahla ning 10ne taalaga :D See on sama raha, mis ma oleks müüki tehes saanud :D Siis ma olin õnnelik:D. Aga Isegi mitte toredad inimesed olid ägedad. Aga need hommikud, oh need hommikud. Ja Himanshu, kes on Indiast pärit ning oli meie grupijuht, oh ta nii nautis Boss olemist ja "get out!!!" käratamist, kui me objektile jõudsime. Aga lõpus ta oskas viisakas ka olla, kui ma 1x ei saanud aru, et käratus "it's your place" tähendas, et mina pean välja minema, ning ma turtsudes ebaviisaka tooniga teatasin, sry, ma ei teadnud, et mu nimi on "YOU". Ning siis bussiukse nii kõvasti kinni lõin, et buss kõikus ja kõik jummala ehmusid :D Hahaaa Tglt see tõesti ei olnud planeeritud :D. Päris lõpus, kui ma ütlesin, et ma nüüd ikkagi minema lähen, siis ta ei rääkinud minuga enam :D:D. Oeh, aga töö ise võttis väga läbi. Väsitas nii füüsiliselt kui psüühiliselt. Õhuks olid nii väss, et vahel lihtsalt tuli lambist paar pisarat silma. Aga nüüd on see läbi!!!!!

Nüüd olen ma Bundabergis! :DD HAhaaaa Kohas, kuhu ma lubasin mitte kunagi tulla, sest siin ei ole midagi head. See on veeeel naljakam. Põhimõtteliselt elan ja töötan koos Aasia illegaalidega. Ükspäev oleks peaaegu dayoff olnud sellepärast, et immigratisoonivennad käisid ringi ning kõik töölised olid redus, osad ka arreteeriti. Meile pakkimis-shedi tulid ka. Aga õnneks me ei olnud jõudnud veel alustada. Minu jaoks oli see naljakas, kuidas kõik töölised ükshaaval ära kadusid ja ma mingi hetk avastasin, et ma jummala üksi seal, kedagi kuskil ei ole :D Aga nende jaoks on see elu. 1 paar Taist, hästi toredad inimesed tegelikult, elan ka nendega samas majas, neil on kodus 2 väikest last, mees on olnud siin aasta, naine 2 kuud. Ja ema ei näe oma lapsi nüüd võib-olla 2 aastat (tal on student-visa, aga koolis ei käi). Mu jaoks on see ülemõistuse. Ning see, kuidas nad farmeri lastega mängivad..... Näha, et igatsevad. Nii kurb. Kui need immigratsiooni vennad tulid, siis mees Daniel, see pani kohe metsa, aga naine võttis farmeri lapse sülle ning kõndis rahulikult maja taha. Sutsu hiljem hakkasid nad puu taga palli mängima - meenutas filmi (sõjafilmi), kus näideldaks, et kõik on ilus ja rahulik, aga tglt ... nad mängisid puu taga ning keegi ei näinud, kes mängivad. Kui immigratisoonikutid ära läksid, siis lõpetasid ka mängimise.... Näitemängi.

Aga see farmer on ilge mõrd!!! Täitsa kannis. Üritab sulle täiega ajudesse panna. Immigrandid muidugi ei ütle midagi vastu ka, või noh isegi mitte immigrandid. Ühe päeva ma seal tema juures olin pakkimas, mulle aitas. Kuigi raha on suht hea, mina sinna enam ei lähe. Õnneks on mul seal tõsine allergia ka ning ma lihtsalt ei saa minna. Aga jah, kui need immigratsioonist tulid, siis tädit ennast ei olnud, mees oli ainult. Ma istusin väljas muru peal ning silitasin nende juppjalgset koera. Tädi tuli ja eemalt juba ütles "Noor neiu - ära sa siin nüüd päev otsa istu". See oli sellise kummalise tooniga öeldud, et ma mõtlesin, et ta koeraga räägib. Ütles uuesti... no ma ütlesin vastu,et mingid onud on, ma ei tea mida teha. See piilus ukse vahelt ning siis ütles väikse hirmuvärinaga "püsi siin, lihtsalt püsi siin". No ja siis ta läks ja saatis teised puu taha palli mängima. Peale pikka redutamist ning suhkruroos redutamist läksime koju. Aga farmeril oli hirmsasti pakkida vaja. Osad võtsid ikka südame rindu ja rahustasid vaese punase-pumpaja maha ja läksid tööle. Mul ei olnd häda midagi ja ma läksin ka. Farmitädi hakkas mind õpetama (õnneks ikka õpetas, Ku-d ei õpetandu alguses keegi, siis oldi pärast pahased ning tädi lasi ta lahti tglt, aga nüüd pidi ikkagi temaga leppima :D), no aga ma hästi ei kuulnud teda ning küsisin üle "what?, what?". Selle peale tädi käratas "you don't say "what!" you say "pardon"". Sel hetkel ma otsustasin, et see on minu viimane päev siin. Ja ma otsustasin, et selle tädiga ma enam ei räägi. Pärast tuli ta mulle näitama, et ma ainult ümmarguse otsaga tšukiinisid pakiksin, siis lihtsalt noogutasin või rääkisin miimikaga. Aga õhtul... ma läksin omale numbrilipikud tagasi küsima, et kaste märgistada, otsa said. Väss oli peal juba ning normaasle häälega ütlesin "numbrid" (ilge müra on seal ka kogu sellest masina värgist ning eriti jutustada ei tahagi). Selle peale tädi tuli ärritunud keha olekuga "Do you have any manner?" Ma ei saand muffigi aru, pidin oma mitte-rääkimis lubadust murdma ning ning 3x küsisin "what?". Lõpuks tädi küsid "Do you ever say "please"?" ...aaaa.... irwwww, selle peale ma muigi vastasin "No". "You are very rude girl!". Mille peale mina väga rahuloelvalt teatasin "yes, I am". Sain oma nr-id, ütlesin "Thank you", aga see mühakas muidugi ei vastanud midagi. See on nii naljakas. Ta on ise niii ebaviisakas ja jäme... Kõik vihkavad teda :D Nii jobu. Aga õhtul olid nad kõik üllatunud, kui ma teatasin, et ma ei taha enam tulla. Väheke pettunud olid tglt, eks neil endal parem, kui maja taga ikka mõni legaalne töötaja ka on, VALGE ja LEGAALNE, oh dear! :D. Põllu peal - seal nad võivad ju öelda, et nad ei tea midagi, aga maja taga.... Siis nad ju ikka ise ka väga süüdi, et selliseid inimesi palkavad. Paras neile. Ise on nii jobu!

Contractor on küll must väga vaimustatud. Mitte, et ma midagi erilist oleksin, aga ta käsutab mind autos esiistmele, et... noh, et vähem tähelepanu tekitada. Muidu tglt naeratab kogu aeg. Aga... üldiselt on ta see "homme" inimene. Üldse ei saa teda usaldada. Ku õde korrutab ka kogu aeg, et ära sa Vietnami inimesi usalda. Tundub, et selleks on vist põhjust. Elamine on küll üliodav, 10 taala öö, kahekesi toas, dušš, köök maja peale. Caravan Pargis saad selle eest telgikoha - ühele inimesele. Aga sipelgad on toas. Ma magan madratsi peal. Täna oli küll eriti hea meel, et magamiskotis olen, muidu oleks vist küll terve pea hommikuks sipelgapesa olnud :) Õnneks on Ku siin, siis me teineteist toetame. Aga üldiselt tahame mõlemad ära minna.

Täna ma tööle ei läinud - tomateid korjama. Ei jaksanud. Eile põldu tšekates tundus see nii sitt põld olevat ning ma... lihtsalt ei suutnud. Nagunii teenin põlla peal siin mingi 60 taala, erand, kui rohkem saan. Kuigi see ka raha, aga ma ei suutnud. Eile korjasin kabatšokke (zucchini). Põhimõtteliselt jalutasin päev otsa selle 20 liitrise ämbriga ja muudkui kummardasin iga puhma juurde, et üks kurgiline endale ämbrisse panna. Protsess iseenesest ei ole raske, aga ämbri tassimine on raske, kui see hakkab täis saama. Aga ma pean ju selle täis panema ning maha jätta ei saa. Ning käed olid täitsa väss hommikul. No vähemasti ma koristasin toa ära ning pesin pesu ja olin muidu tubli. No ja nüüd kirjutan blogi kaaa veel :D Väga tubli :P:D

Majas on meil üks vietnami paar. Suht vanad. Tüüp on hästi sõbralik minuga, ainus probleem on tema vietnami-aktsent, mis seisneb selle, et ma ei saa tglt kunagi aru, et ta üldse inglise keeles minuga räägib. Ma ei tee mingit vahet :D Aga kehakeel tuleb jälle appi. Täna küsisin, kus tolmuimeja on. Ta saatis mu harja juurde. Ma ütlesin, et tahaks tolmuimejat, ta ei saanud aru, eks ma siis kükitsin maha, kraapisin vaipa ning tegin tolmuimeja häält :D sai aru küll :D Tema naise abiga leidsime lõpuks üles ka:D Naine ei räägi tal üldse inglise keelt. Üldiselt on ta mossis, aga alati lööb ta nägi õitsele, kui ta minu ja/või Kuga räägib. St, kätega, saame aru. Ainult, et ta võiks kaasa ka rääkida, olgu see siis kasvõi vietnami keel. Aga sinu näoilmed ja kehakeel on teised, kui sa ise ka räägid, kasvõi ilma hääleta. Aga kui lihtsalt kätega vehid, siis on tulemus teine, st kehvavõitu. Aga hakkama saab. :D

Aga ikkagi tahaks siit ära minna :D

KURAT ja poed pannakse niiiiiii vara Bundabergis kinni. 1 päev jalutasin mingi tund aega, et Big W-sse minna ning ma jäin 5 min hiljaks, sest pood pandi 5:30 kinni!!! Traaaa. Ma olin niiii tige. Poole tee peal Big W-sse sain mingi Fiji onuga tuttavaks, läksime koos ja ajasime juttu. Tagasi tulime ka koos. Ta ikka kutsus mind veini jooma tema motelli ning Hungry Jacki sööma (ta oleks välja teinud), kõht oli mul ilgelt tühi küll ning tasuta süüa oleks ka taht ja see oli norm vend, midagi nõmedat ta küll poleks teinud - ta lihtsalt tahtis hirmsasti rääkida, aga ma ei saanud tema tasuta sööki vastu võtta, sest ma pidin linna jalutama, et toidupoodi minna, sest need suletakse kaaa vara ning koju oli ka veel teisele poole jõge vaja jõuda. Oi, ma olin tige!!!!! :D Tglt mul ei olnud jututuju ka ning mul sai sest onust juba kopp ette ja tglt ma poleks nagunii läinud, aga ikkagi tahtsin Bundabergi peale tige olla :). Sest põlla peal oli ka too päev ilgelt jama. Rohelisi ube korjasime. Conractor Tina ajas eelmine õhtu ilgelt töölisi taga, et peab tulem, ning tglt oli põllu peal teine korje ja seal ei olnud midagi korjata. mingi 20 taala vist sain oma 6h töö eest. Ei olnud midag korjata. Aga vähemalt päev oli lühike, aga sellest ei olnud ka mu joaks mingit kasu, sest ma lihtsalt jalutasins selle maha :D Mul ikka läheb kõik viltu :d

Netist leidsin ühe armsa kena WWOOFING-u farmi, aga see on kaugel-kaugel põhjas. Krt. Aga eks ma püüan edasi :D