reede, 30. jaanuar 2009

Hüvasti Berri

Täna, hommikul kell 7, ehk siis umbes 3 tunni pärast, lahkun ma Berrist. Saan ühtede tüüpidega Victorias asuvasse Echucase, nemad ise lähevad Sheppartoni. Loodan, et saan normaalse töö. Täna oli töö juures viimane päev. Ajastus oli ideaalne. Ei pea enam minututki siin Berris passima. Kuigi kardan, et sellest rohkelisest aias ja tenniseväljakust hakkan ma veel puudust tundma.
Aga mis seals ikka, tennises baaskursus läbitud, Davidele hambajäljed säärde tekitatud ning reis võib alata! :D
Mõtlesin enne pikemalt kirjutada, aga kuna kell on tõesti 4 öösel, siis ma enam ei jaksa. Jäin jälle poole kirjutamise pealt magama. Mingi nohu hakkas ka veel takkatipuks jooksma.

48 kraadi on PALAV!!!!

üleeile oli 48 kraadi. Lihtsalt higistad nagu loom. Palav oli. Ja õhku ei olnud. Õhtul tuli sutsu vihma ning äikest lõi kogu aeg. Ehk oli tüüpiline Eesti palav suveilm, kui on väga lämmi, lihtsalt siin oli 48 kraadi. Praktiliselt mitte midagi teha ei saa, öösiti on 28-30 kraadi, nii et magada ka ei saa. Käisin töö juures veel redeliga ka ümber, ei usu, et see nüüd palavusest tingitud oli, aga seotud võis olla.
Kõige pullim on see, et pärast dušši kuivatad end ära ning enne kui riided selga saad, siis higistad jälle nagu loom.
Eile ja täna öösel magasin väljas voodi peal. Higistasin ikka nagu segane, aga parem oli kui toas.
See ilm on isegi austraallaste jaoks palav, mis siis minust veel rääkida. Teisipäevaks lubas 52 kraadi. Halleluja!!!!! Eile ja täna oli sutsu vähem aga ikka üle 45. Eile vist oli 47. Basseinis on ka vesi 31 kraadi. Ütleks, et seal võib isegi külm hakata :D :P

reede, 23. jaanuar 2009

Pildid töökohast Renmarkis Richardi juures

Meie võrkpallimeeskond. Ühe mängu võitsime, teised kaotasime. Kõvasti saime kotti :) Aga nalja sai ning see oligi meie eesmärk :) Lõppkokkuvõttes olime 6st neljandad.
Björn, mina, Keiko (Jaapan), An (Taiwan), Yuki (Jaapan)

Sedasi me siis korjame. Ilgelt hea "kott" on. Aga maksab ka 100 doltsi. Põhi on avatav, nii et saad oma saaki vaikselt, ilma vigastamata kasti poetada. Õlarihmad reguleeritavad ja polstriga.

Viinamarjad, viinamarajad. Nii kaugele kui silm ulatub - ikka viinamarjad. Kahjuks korjavad nad marju masinatega ning mind see põld ei abista.


Nadi tööluusi tegemas.

Nadi ja Jenny.

Need alused on kõik meie poolitatud aprikoose täis. Kõik ei ole pildi peal näha.

Jõudeolek

Töö saab meil millalgi järgmine nädal läbi. Ega nüüdki väga palju teha ei ole - kaks päeva järjest lõpetasime kell 12. Pühapäeval on "day-off" ning esmap on rahvuslik püha. Nii et kaks päeva mölutan niisama, sest raamatukogu on nagunii pühap kinni. Töö on iseenesest ok. Näitasin Jennyle, et ma oskan ka kaste valida ning et ma oskan kastist suuremaid aprikoose valida ;) Siis meil tempo ühtlustus :D Kuid lõppkokkuvõttes tegin mina päevas u ühe aluse vähem, sest mul on ikka WCs vaja käia, süüa, juua, prille puhastada, käsi pesta jne. Jenny ja Nadi tavaliselt ei söö, kui meil on tükitöö.
Ükspäev oli meil mingil põhjusel 14 alust puudu (järgmine päev farmer ütles meile). Iseenesest numbrid ja töötatud aeg klappisid. Hirol ja Nadil olid päris kobedad nr-id, aga samas ma ei imesta, kui neil reaalselt ka selline tulemus oli. Sest mulle tundus, et nad töötasid kiiresti. Ise ma hoidsin tempot maas, sest õhtul oli meil võrkpalliturniir ja ma ei tahtnud nii uimane olla, et palliga vastu pead saan. Paha eestlane nagu ma olen, ei jooksnud mina kohe enda tulemust vähendama ning lõppkokkuvõttes kaotasid Nadi ja Hiro mõlemad 5 alust, Jenny 4 ja mina 0. Alguses kartsin, et nad on hirmus tigedad mu peale, et ma endal vähemaks ei võtnud, aga ei olnud üldse. Nii et mina ei tea. Kas käisid vargad või nad kolmekesi panid tõesti 14 alusega puusse. Kuigi ma tõesti ei taha uskuda, et nad niiiii aeglased olid. No ei olnud. No minu jaoks vahet ei ole, nii et las olla.

Panin 3 päeva tagasi oma nime töölisti hostelis. Till tõmbas selle täna maha, sest nii tegelikult ei tohi. Enne peab töö reaalselt lõppema ja siis võid oma nime sinna panna. Aga ma ei taha jälle 3 nädalat oodata. Järgmine nädal mõtlen oma plaanide peale, kui siin ikka midagi tulemas ei ole, siis Victoriasse. Mildurast ei ole ma eriti vaimustuses, nii et Shepparton. Perthi ei ole ka mõtet minna enne kui raha ei ole, sest seal ei ole hetkel mitte kui midagi. Majanduskriisi tõttu koondatakse. Davide käest sain Juri nr-i, kes läks mõned nädalad tagasi Sheppartoni, saan talle helistada ja küsida täpsemalt, kuidas lood on seal. Hostelis on uus Eesti paar. Kenad rahulikud vaiksed inimesed. Ja nad said töö. Super!. Maarja ja Taivo. Nemad tulevad Echucast. Olid hosteliga väga rahul. Manager ikka teeb oma tööd ning alati otsib väga aktiivselt tööd ning leiab ka. Esimene Eesti paar läks Mildurasse. Teevad mingit jama tööd küüslaukudega. 1 sent küüslaugu pealt, teenivad 60-80 dollarit päevas. Ma põhimõtteliselt teenin sama, aga peaks ütlema, et... suht relax töö on :P Ehk ega ma ikka täie tambiga ei tööta (energia ei ole raisata :P:D). Farmer ja tema naine on endiselt üli-üli kenad. Kogu aeg hoolitsevad, et meil oleks juua, et me ei oleks kõige kuumemal ajal lageda taeva all, et meil oleks kindad jne jne jne. Viskavad nalja. Põhimõtteliselt iga päev saame mingi küpsisekarbi või koogitüki või midagi muud. Vaesed loomad nagu me oleme :D Ma lihtalt ei saa aru, kust sellised kenad inimesed tulevad :D Ok, Richard tuleb Inglismaalt ning Jenny on Austraaliast. Peaks ütlema, et siiani ei ole ma kohanud ebaviisakat või halba inglast. Neil on küll omamoodi naljad, jah, aga väga kenad ja abivalmid inimesed. Kahjus ei saa sama selle sakslaste hordi kohta öelda. Ega neil väga suurt viga ei ole, lihtsalt kõik kohad on neid täis. Nagu ka aasialasi. Lihtsalt aasialased tulevad ikkagi erinevatest riikidest. Siia on nüüd kuidagi palju Jaapanlasi sattunud, aga kenad inimesed, nii et mul suva, milline silmakuju neil on :D

Kelle iganes reisiblogisid lugeda, siis alati on esialgsed plaanid muutunud, misiganes põhjustel. Ma olen siiani üritanud kümne küünega oma esialgsest plaanist, läände minna, kinni hoidnud, aga nüüd hakkan mõtlema, et kui ma piisavalt raha kokku ei saa, siis pigem itta, seal teenida ning siis läände minna. Enamus korjetööd on idas. Praegu ma oma väikest pead eriti sellega ei vaeva. Ühtegi piletit mul ostetud ei ole nii et kiiret ei ole :P

teisipäev, 13. jaanuar 2009

44 kraadi... uhhhh, palav....

44 kraadi ON palav. Hommikul pool 8 korjasime aprikoose. Ja ma juba higistasin siis täiega. Pärast lõikusime, varju all, tuul käis ühest uksest sisse ja teisest välja, siis ei olnud nii hull. Tegelikult meie 30ne kraadine Eesti lämmi ilm on hullem. Praegu ikka õhk liigib, hingata saab, lihtsalt niii palav on. Vesi jookseb kogu aeg. Ka praegu, pool 10 õhtul (toas). Väljas juba kannatas võrku mängida :)

Töö: Kuna 2 dollarit lõigutud aprikoose aluse kohta mind ei motiveeri ning kõige kiirem olemine mind ka ei motiveeri, siis otsustasin ma trenni teha ning selle eest pappi saada:D Niisiis ma praktiseerin kiiresti liigutamist sellisel moel, et ma ära ei väsi. Nii, et ma jõuan õhtul veel võrku ja/või tennist mängida. Ütleks, et mu tulemus ei olnud paha, sest mina, Nadi ja Hiro tegime 29 alust ning Jenny 30. Aga Jennyl on see 30 natuke kavaluse arvelt, sest ta teeb suuremaid vahesid ning valib kaste, kus on ilusamad/suuremad aprikoosid. Mina võtan järjest (väikse valikuga). Kuna talle minu valik eriti ei meeldi, siis üldiselt suudab ta nüüd nii organiseerida, et tema toob meile uusi kaste laua peale valmis (2 kasti on laua peal ning üks teeb ühelt pool enda alusest pool ning teine teiselt poolt enda alusest pool ja siis vahetame. Nii et meil on ruumi ja ei lähe aprikooside pärast kaklema). Ehk siis Mina ja Jenny töötame paaris ning Nadi ja Hiro töötavad paaris. Väga tubli ma ei olnud, sest mulle tundus, et Nadi ja Hiro täna uimerdasid ehk tegid sutsu aeglasemalt kui muidu, aga neil oli sama tulemus kui mul. Aga fakt on see, et kogu aeg ikka sama (kiire) tempoga teha ei jõua. Üldiselt töö üle ei kurda, lihtsalt rohkem raha võiks saada, aga samas ma saan aru, et farmer peab ikka päris kõva raha kastmise pealt maksma. Rahas ta igatahes ei suple. Aga eks ma praktiseerin edasi. Tegelikult sellise kuumusega ma parem lõigun kui istun hostelis, sest kui ikka nii palav on, siis ei ole siin hostelis mitte kui midagi teha. Ning neti limiit on ka juba kasutatud ehk siis nett on jälle aeglane. Veebruarist hakkab uuesti limiit jooksma... 50GB. Tore on...

neljapäev, 8. jaanuar 2009

Aastavahetuse kostüümipidu

Mina ja Staar Juji ;)
Atsu
Yuko, Hiro, Yuji

Iain

Steve

Ikka veel Berris

Kuna ikka olen veel töötu rott, siis.... võtsin täna tõsiselt lahkumisplaani käsile. Kõrvu oli jäänud
Victorias asuv Shepparton, mis pidi väga hea koht olema ehk tööd on. Homme, reedel, lahkub Iain siit suunaga Melbourne'i, siis tekkis hea plaan temaga kaasa minna ning sealt siis Sheppartoni, mis ei ole Melbourne'ist Austraalia mõistes väga kaugel ning väga kalliks ei tohiks bussi/rongi pilet minna. Olin üliõnnelik oma ülihea plaani üle, aga siis.... esiteks nägi manager Till (kes ongi tõsine till, sest ta ei tee siin mitte m***igi, täiesti mõttetu mees), et ma uurin koridoris kaarti ning arvutan seal omaette... Kuna ma meeldin omanik Vigole, siis korra Vigo ütles Tillile, et kui too mulle tööd ei leia, siis laseb ta lahti. Mu arust oli see väga kehv nali, aga Tilli käitumise järgi võib arvata, et vist ei olnud üldse nali. Igatahes olin ma enda plaani üli nii õnnelik ja ekstaasis ning särasin ja rääkisin suure suuga, et mul on plaan ning kirusin juba Berrit (kuigi alles üleeile puu all muusikainstrumente näppides mõtles, et ma ei taha siit ära minna ning eile tennist mängides sain juba D.K käest sutsu kiita - ma tahaks selle ikkagi selgeks saada) ja tahtsin ka Tilli kiruda, kuid peale sõna stupid vaatasin korra üle õla, et Tilli ei ole ... no ja just hüppas tol hetkel uksest sisse... läks õnneks. Igatahes mida õnnelikum olin mina, seda õnnetum oli till. Ta ei naeratanud mulle enam. Ta näis murelik ja nagu isegi hakkas midagi liigutama. Ta isegi küsis, kuidas üks apelsinide korjamise töö asi lahenes (netist üks leidis töö, 20 inimest vaja, aga kui helistasime, siis ütles kogu aeg "disconnected". ), ühesõnaga tüüp muretses oma tagumiku pärast. Aga ma olin ikkagi õnnelik... saan Melbourne'i minna ja puha... rääkisin sellest plaanist heale sõbrale Yukole (kes alles eelmine nädal pakkus mulle üüriraha, et ma jumala eest ära ei läheks, mitte, et ma nii põhjas omadega oleks, aga... ta väga-väga tahtis mind aidata) kes teatas, et tuleb töölt ära ja annab oma töö mulle (ta rääkis sama juttu ka eelmine nädal, sest nüüd on neil aprikoosidest kivide välja võtmine, see on contract töö ehk tükitöö, ülinüri ning eriti ei teeni. Ja ta on juba teist nädalat järjest haige, vahepeal käis tööl, aga nüüd jäi uuesti haigeks. Üldse sellel kohal on midagi viga, Keiko tuli vähem kui nädal tagasi ning tal lõi huule-herpes välja. ütles, et esimest korda siin Austraalias. vbl on asi Murray jões, sitane nagu ta on). Yuko läheb homme tööle, viimast päeva, ning siis räägib farmeriga. Usun, et saan tema töö endale, aga 100% kindel ei saa olla. Tööd oleks muidu veel u 2ks nädalaks. Paha see ei ole, sest jaanuari lõpus, veebruari alguses peaks siin rohkem tööd olema. Rohkem korjamist. No ja ideejärgi ma ei nurise, kui ma saan vähemalt ööbimise ja söögi eesti maksta. Muidugi kõrvale oleks ka vaja panna. Peale seda, kui Yuko Tillile ka ütles, et tuleb töölt ära, siis.... Till tuli särades seda mulle ka teatama, et ma sain töö :D Jobu vend :D Tundub, et siiski jään Berrisse.... aga Yuko ise läheb minema, sest Atsu ja Juji lähevad ka minema (väga kurb, sest nad on kõik väga toredad. Juji on ikka ülilahe vend. Ta ei räägi palju, aga ta lihtsalt näeb nii lahe välja ja on ka seda. Ja loomulikult on nad väga sõbralikud). Sheppartoni ei tahtnud varem sellepärast minna, et see on ristivastupidi sellele suunale, kuhu mina minna tahan. Ehk Shepparton on idas, aga minu plaan on läände minna. Muidu oleks siit juba eelmin nädal läinud, või vähemasti see nädal. Aga jõulud ja aastavahetus olid toredad nii, et ma üldse ei kahetse, et siia tulin. Koht on hea, lihtsalt Till on jobu ja ei tee oma tööd. Aga see puhkus siin on mulle ainult kasuks tulnud. Eestis tõmblesin kogu aeg ringi. Vahel on hea ka lihtsalt mölutada.