teisipäev, 24. veebruar 2009

tööst ja elust Echucas

Eelmine nädal algas sellega, et ikka ootasime millal see türklane suvatseb meile helistada või vähemalt meie kõned vastu võtab. Aga üldiselt lõppes ikka asi sellega, et herr *pea Hassan võttis kõne vastu ja ütles, et tal hirmus kiire, helistage 15 min pärast uuesti. Ja niimoodi päev otsa. Nädal tagasi (nüüdseks 2 nädalat tagasi) oli juttu, et 4 tüdrukut saavad kindlasti tomateid pakkima, 12h päevas 7 h nädalas ning 13d tunnis kätte. Aga nädal mõttetut ootamist ning ma olin valmis selle mehe põlema pistma. Ega ma enam eriti selle jobu juurde tööle tahtnudki. Muidu olin ma ka Simoni peale tige, sest ok tüüp ei ole süüdi, et hassan-mees niukse tünga tegi, aga ma ei ole talle kordagi öelnud, et ma pean just pakkima saama ning kuna ma olin öelnud, et ma võin pakkima minna ja mu koht oli "soojas" siis juhtus see, et Davide, kes tuli peale mind sai tomateid rohima, aga mina passisin ikkagi niisama. Ma oleks ise hea meelega rohima läinud! Manager Simon ültes mulle alguses, et me lähme selle Hassani sõbra juurde pakkima neidsamu tomateid, mida näruse raha eest korjamas käisime, aga tegelt ajab ikka see türklane asju. Nii et ma olin tige ja ei tahtnud seda tööd ning rahast suht lage ja ootamisest tüdinenud. Teisipäeva õhtuks ei olnud ikka mingit sotti ning Simon helistas ühele teisele tüübile Dominicule, kelle juures osa rahvast töötab ning kes on väga tore inimene. Kuna Dominic on tore ja abivalmis, siis ta ütles, et max 2 inimest saaks veel tema juurde rohima. Alguses Simon ütles seda möödaminnes ja rääkis ka mõnest teisest kohast, kuhu VÕIB-OLLA saab varsti minna, et meid mustast masendusest välja päästa, aga ma haarasin sellest rohimisest kinni ning kolmapäeval saingi rohima. Esimene päev oli raske, sest Nora jutust sain ma aru, et me peame need suured maltsa ja okkalised ohaka põõsad koos juurega välja tõmbama ning kui üldse ei saa, siis võib salaja murda. Aga järgmisel päeval olid väga mitmel käärid või lõikajad ning ega ma ka siis neid elutuid siile väga juurega välja tõmmanud. Ainult need, mis tulid kergelt. Esimesed 2 päeva olid väga rasked, sest üks suur nurk oli eelmisel korral vist tegemata jäänud, seal me siis rügasime kahekesi ühe vao peal (tavaliselt on 2 vagu inimese peale). Aga saime kambaga hakkama. Teisel päeval oli tglt lebo, sest ühel tüübil ei olnud kotti (üks malts tuli kotti panna ning siis kotiga seljas tassida (suur valge "suhkrukott") , aga kuna vaod on pikad ning vahel sai see kott 3 maltsapõõsaga täis, siis andis ikka tassida), aga mul oli ning tal olid käärid, siis tema lõikas ma toppisin kotti. Teine "paar" oli veel selliseid töölisi ja niimoodi me siis edasi uinusimegi. Mina ootasin kuna tema lõikas ning tema ootas, millal mina rämpsu kotti pistan - ega tema saanud siis edasi minna ;) Ning kuna need kaks tüüpi on supervisori sõbrad, siis otustasid nad keset põldu suitsupausi teha (mis on keelatud). Suurem osa põllul olijatest olid indiast nagu ka supervisor, nii et erilist kiirust ei saagi neilt oodata :) Aga väga kenad tüübid olid ning enamus neist tegelikult haritud ja siin õppimas, laupäeval oli kahjuks viimane päev, saime selle põllu (tglt mitu erinevad suurt põldu) tehtud ja oligi kõik. Laup oli ka väga lebo. Asi oli käpas juba ning töö läks kergelt ja too põld oli hea ka, malts tuli suht kergelt välja (krt ma vihkan arbuuse!!!! need on nagu "põrgu-draakonid", väädid kasvavad mitme meetri peale välja tomati taimede vahel, all ja peal ning meie peame neid siis välja tõmbama.... Aga nokamütsiga india poiss aitas mind :) Siis oli jälle tuju hea ;)). Ning vahepeal töötasin "paaris" ühe india poisiga... st meil olid eraldi vaod, aga me ajasime juttu (rääkis mulle India abiellumise reeglitest ;)) ning tema ootas vahepeal mind, mina teda ning niimoodi me kõmpisime seal. Kuna me olime kõige aeglasemad, siis tuli see nokamütsiga tüüp meile appi veel :D
Aga jah, kahjuks sai see hea elu läbi :S Ning eile, esmaspäeval käisin tomateid korjamas. Õnneks saine heasse farmi, maksavad 40 senti kasti pealt rohkem kui kahes teises. Töö on raksem kui rohimine, see pidev kummargil olemine (õigemini ma küll pigem põlvitan või istun aga selja peale hakkab ikka) ning kogu aeg on tempo peal. Muidugi ma võin uimerdada ka, aga see annab kohe valusalt tunda. Tomateid läksin korjama 7 Jaapanlasega, kellest 6 on Koreast :D Miskipärast Simoni jaoks on kõik pilukad Jaapanist. Alguses mõtlesin küll, et kust meil äkki nii palju jaapanlasi tuli, aga jah, need samad korealased - toredad inimesed tegelikult, aga nagu ikka inimesed Koreast ei suhtle nad eriti teistega, ainult enda pundiga, kes on ka Koreast. Keegi ei tea miks see nii on ja üldiselt kõik korealased on sellised. Aga kui nendega rääkima minna, siis oskavad naeratada küll ning ei ole neil viga midagi. Pagana kiired on ka. Nii et mul homseks on nüüd siht kõrgel :D Täna oli kahjuks juba day-off. Ma ei tea miks. Õnneks ikka sain sellest eile kogemata teada, sõbrad koreast kahjuks mulle seda ei maininud. Farm on muidu hea ja farmer või kes iganes see mees on, on ka väga tore ja hea. Ja põld on hea!!! Selle krdi hassani juures korjasime rohelisi tomateid ning pidime ka sabad ära võtma, aga loomukult need kuradid ei tulnud ära. Pool aega läks nende küüntega välja kiskumisele. Aga siin hüppavad sabad ise küljest ära! Lihtsalt tulev vaadata, et plekilisi või päiksepistega tomateid ei korjaks. See muidugi võtab aega, aga 3 dollari eest kasti pealt võin ma sellist asja teha küll. Nii et ei ole viga. Homseks on siht 40 kasti 7h teha. Eelmine kord tegin 34, aga ma asusin tühjadest kastidest ja ämbritest ja "WCst" kõige kaugemal ning ma ei teadnud, et me loeme kaste mitte ämbreid nagu hassani juures ja ma ladusin oma ämbrid (suured, mulle ikka üle põlve üks ämber) ikka ilusti täis ja siis tassisin neid üle vagude ja valasin neid tühjas kastide virna, kus lõpuks kastid on sama kõrgel kui mu pea.... aga nüüd ma tean, et võin poolikute ämbritega ringi joosta ja oma elu poole kergemaks teha :D Kui nüüd tööd ikka jagub, siis ei ole elul viga midagi :D
Täna on meil Monikaga lõpuks ammu planeeritud massaži õhtu. Meile mõlemale on seda vaja. Ahjaa, eelmise teisipäeva õhtul sai Monika hassani lõpuks kätte ning tüüp ütles, et max 2 saavad pakkima tulla. Monika ja Nadine läksid. Ja neil on juba 3 päeva dayoff. ning alustavad hommikul kell 5, siit lahkuvad kell 4 ja ärkavad kell 3 ning esimesel hommikul jäi hassan 45 min hiljaks nii et ma olen üliõnnelik, et ma sinna tööle ei saanud. Väga õnnelik. Mees on mulle ikka veel 2 päeva korjamise eest võlgu. aga ma kahjuks/õnneks ei ole ainuke ning loodetavasti Simon ajab selle asja korda. Ma praegu ei maksnud üürigi ära, siis maksan, kui Hassani käest raha saan, väike motivatsioon ka Simonile, sest ta ei taha ka selle mehega tegemist teha, aga ikka saadab inimesi sinna ning kui jama on, siis ei taha talle helistada ega midagi teha. Aga üldiselt võiks oma 120 doltsi ikkagi kätte saada. Eks ma vaatan.
Aga päike paistab ning tuju on endiselt hea :D
Ja Simon avastas lõpuks (vist tänu Norale, kellega koos rohimas käisime), et ma ei olegi printsess nagu tema arvas ning nüüd on ta täitsa huvitatud mulle töö, hea töö, leidmisest ja tuleb ise teatama uudistest, olgu siis head või halvad. Ja ma ei pea tal järel jooksma kogu aeg. Mehel on kuidagi teine suhtumine kui enne oli. Ma vist ei oleks pidanud nii palju poosetama :D:P
Millaski peaks siia 5 eestlast tulema ja siis vbl veel 4 :) Lõpuks tuleb ka eestlaste kommuun :D hahaaaa

Nalja: Laupäeval rohimas.... tahtsin hirmsasti pissile... loomulikult oli meil ainult lage põld ja siis teine lage põld ja ei miskit muud. Mõned puud olid, aga sinna oli supervisor oma auto päiksevarju parkinud ning istus ise mingi plikaga sees seal. Aga mul oli häda. Võtsin sihikule ühe kaugemal asuva puud. Aga see oli teisel pool aeda, aeda, mis oli ülevalt okastraadiga kaetud. Valisin ühe hea koha välja, kust üle aia minna nii, et ennast, riideid ega midagi ära lõhuks. Sain ilusti hakkama. Tagasi tulles valisin ühe kõrgema koha ning väga ilusti sain posti peale püsti ja hüppasin... no ja loomulikult jäi teise jala püksisäär okastraati kinni ja loomulikult olid mul teksad, mis ei andnud järgi nii, et hetkeks oli mul tunne, et ripun seal horisontaalselt õhus... hetkeks... järgmisel hetkel olin peaga vastu maad.... :D naljakas oli tegelikult, sest ma nii hirmasti kartsin oma riideid ära lõhkuda ning lõpuks ikkagi tegin seda... väga haiget ei saanud ning õnneks oma prille ka ära ei lömastanud, mis kukkudes peast tulid ja millele peale maandusin.

Kild 2: Reedel sadas. Nagu Austraalia elanikule kohane oli mul vihma üle väga hea meel! Väga rõõmus olin, et palav ei olnud.... kuni mul jalad lirtsusid ning märjad teksad nii rasked olid, et hargivahe põlvini vajus ning ma pidin endiselt suutma nende pükstega üle tomati taimede ja meetriste vagude astuda.... päev otsa võitlesin oma pükstega igal sammul ning õhtuks olid jalad muidugi väga läbi. Teistel oli muidi väga naljakas kui nad mind seal kummaliselt keksimas nägid... Tugevad head teksad on :D Tasuta Berri tööriiete kommunikastist saadud ;) Nagu ka Puma dress ning nüüd kõik arvavad, et ma olen rikkur :D:P

Kommentaare ei ole: